Kasulikku infot

Korduvaid vigu sõidueksamil

Sageli soovitakse teada saada, kui kiiresti on tsiklikursus võimalik läbida. On inimlikult mõistetav, et iga osaleja sooviks võimalikult kiiresti nn tsikliload rahakoti vahele panna. Sõltumata asjaolust, kas inimene on varasemalt veidi tsiklitega kokku puutunud või üldse mitte, võib sõidueksamil  ilmnevad vead lugeda ikka samadeks ja korduvateks põhivigadeks.

Toon järgnevalt esile mõned levinumaid vead:

  • Postipuude ümberpõikel 30 km/h. Probleemiks on vähese kogemuse ning eksaminärvi koosmõju. Kursuslasel tuleks anda endale aega kõikide platsiharjutuste omandamiseks ning ka kinnistamiseks. Esimese õnnestunud katse puhul sõidutunnis ei saa väita, et harjutus on selge. Nimetatud harjutus eeldab väga head kinnistunud sõidutehnikat. Märksõnaks vastupööramine ehk counter steering. Postipuude lõpetab sõidueksami kahjuks negatiivse tulemusega.
  • Eksimine vasakpöördel paiknemisel ühesuunalisel teel. Probleemiks on taas vähese sõidukogemuse ning eksaminärvi koosmõju. Kuigi enamikul kursuslastest on olemas b-kategooria juhiluba, nõuab mootorratta juhtimine tähelepanu sootuks uutele ja harjumatutele asjadele. Edukas eksamisooritus eeldab suutlikkust kasutada mootorratast vilunult – mõtlemata pingsalt, kuidas lülituvad käigud, kumbas käes on sidur, kus on suunatule lüliti jne. Vähekogenud mootorrattajuht ei suuda liiklust jälgida – kogu tähelepanu kuulub mootorrattale kui harjumatule ja uudsele sõiduvahendile.
  • Eksimine nn “parema käe reegli” suhtes. Põhjuseks ülaltoodud probleemid mootorratta juhtimisel ning sisseharjunud maneerid b-kategooria kogemustest. Paljud autojuhiloa omanikud peavad taasomandama mitmed tavaliikluse põhitõed – alustades piirkiiruse järgimisest ja teel paiknemisest kuni elementaarse sõiduohutuse säilitamiseni.
  • Eksimine paiknemisega ringristmikel ning ohuolukorra põhjustamine ringilt väljumisel. Põhjused jäävad ülaltooduga samaks.
  • Eksimine sõidukiiruse valikul kiirendus- ja aeglustusrajal, ebaõige ümberreastumine kiirendusrajalt lahkumisel. Põhjuseks on asjaolu, et suur osa mootorsõidukijuhte ei kasuta kiirendus- ja aeglustusrada õigesti ning see oskus tuleb motokoolis uuesti omandada.

Inimesed omandavad uusi oskusi erineva kiirusega. Mootorratta juhtimine ei hõlma üksnes teoreetilisi teadmisi. Omandada tuleb mitmeid füüsilisi oskusi, mis peavad kujunema automatismideks. Sageli tuleb ümberharjutada mõni inimesele loomulik refleks. See kõik nõuab praktikat ja aega. Printsiibis võib inimene juba mõista, kuidas mootorrattast juhtida kuid üksnes üldisest arusaamast on vähe. Mootorratta juhtimise vältel realiseeritakse väljaõppel omandatud oskused ja automatismid.  Ebapiisav koolitus ei võimalda inimesel omandada tsiklisadulas toimimiseks piisavat võimekust.  Puudulik ettevalmistus ei ole sellesse panustatud aega ja energiat väärt. Otsus omandata tsikliluba eeldab otsust omandada oskused ning otsust tõsiseltvõetavaks väljaõppeks.

 

Mootorratas eksamisõidukina

Sõidueksamile registreerudes tuleb arvestada, et mootorratas tuleb kaasa võtta eksamineeritaval endal. Kohapeal eksamimootorratast liiklusregistri büroo poolt ei pakuta.  Sobiv tsikkel on võimalik laenata mõnelt sõbralt või kasutada kokkuleppe alusel meie motokooli õppetsiklit.

Arusaadavalt mõjutavad algajat mootorratturit tugevalt võõra tsikli eripärad, mistõttu oleks igati mõistlik eksamit sooritada juba tuttavaks saanud sõiduvahendiga. Vastasel juhul võib eksamisooritus juba algfaasis ebaõnnestuda.

Kui siiski on soov ja tõsine tahe minna sõidueksamile laenatud  või äsjasoetatud rattaga, tuleb arvestada, et kohapeal nõutakse tsikli vastavust riiklikult kehtestatud eksamisõiduki nõuetele. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011 aasta määruse nr 50 “Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukitele” lisale nr 7 (majandus- ja kommunikatsiooniministri 31.12.2013 a. määruse nr 83 sõnastuses):

Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, peab eksamisõiduk vastama järgmistele nõuetele:

  • A-kategooria – mootori töömaht vähemalt: 600 ccm;
  • mootori võimsus vähemalt: 50 kW;
  • tühimass üle: 180 kg NB! ÜLE 180 kg!

 

  • A2- kategooria – mootori töömaht vähemalt: 400 ccm;
  • mootori võimsus: 25-35 kW
  • erivõimsus kuni: 0,2 kW kg kohta (erivõimsus = kW jagatud kg)

Kindlasti ei tohi mootorrattal esineda tehnilisi probleeme ning puudusi. Probleemide ilmnemisel kohaletoodud mootorratast ei aktsepteerita ning eksam jääb sooritamata. Levinumad probleemid on järgmised:

  • vigastatud rehvid (praod, lõhed, sisselõiked)
  • kulunud rehvid
  • õli lekkivad amortisaatorid
  • õli lekkivad mootorid
  • puudub suunatuli või suunatuled
  • puuduvad peeglid
  • signaalseadmed ei tööta (nt pidurituli ei toimi)
  • liikluskindlustus ei kehti
  • tehnoülevaatus ei kehti.

Tähele panna ja uurida on nii mõndagi, kohapeale vigu avastama minna ei oleks mõistlik. Seega tuleks aegsasti veenduda mootorratta nõuetelevastavuses ning võimalusel eelistada sõiduvahendit, millega tutvus on piisavalt pikaaegne.

 

Moto turvavarustus õppesõidul ja eksamil

Nii õppesõidul kui mootorrattaga sõidueksami andmisel peab eksamineeritaval seljas olema kollakas-roheline ohutusvest. Vesti saab õppesõiduks motokooli poolt, eksamisõidu ajaks aga Maanteeameti poolt. Samuti ei pea muretsema raadiosidevahendite pärast – ka need antakse eksamisõidu ajaks kasutada. Siiski peab mootorrattajuht hoolitsema vajaliku varustuse olemasolu eest riiklikul eksamil. Kohapeal seda ei pakuta ning ilma nõuetekohase varustuseta eksamile ei lubata. Mootorrattur peab õppesõidul ja eksamil kasutama turvariietust ja nõuetekohast turvavarustust, milleks on:

  • nõuetele vastav ja sobiva suurusega motokiiver,
  • mootorratturi saapad või muud kinnised hüppeliigesekaitsega saapad,
  • mootorratturi kaitsekindad,
  • vähemalt põlve, õla- ja küünarliigesekaitsmed

Nõuetekohane varustus tuleb eksamile minnes kaasa võtta, soovi korral on seda võimalik broneerida meie motokoolist.

 

A-kategooria mootorratta juhtimisõiguse taotlemine

A-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus antakse isikule, kellel on juhiluba mis tahes kategooria auto juhtimiseks (nt: B, C, D) või kellel on olnud A2-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigus vähemalt kaks aastat. Viimasel juhul piisab juhtimisõiguse taotleja 20 aastasest vanusest.

Olukorras, kus aga tsiklijuhtimise õigust pole aga kunagi taskus olnud, tuleb täisvõimsusega A-kategooria tsikliloa saamiseks olla 24 aastane. Tõsi – õpinguid on lubatud alustada ka mõni kuu varem, kuid juhtimisõigust ei anta kätte enne vastava vanuse saabumist märkivat sünnipäeva.

A-kategooria juhtimisõigust saab isik taotleda tingimusel, et ta on läbinud mootorsõidukijuhi koolituskursuse ning sooritanud edukalt liiklusteooria-ja sõidueksami.

Kui A-kategooria juhtimisõiguse taotlejal on olemas B-, C- või D-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, siis on tema koolituskursuse õppemaht, mis tuleb autokoolis läbida järgmine: 10 liiklusteooriaõppe tundi (miinimum) ning 10 õppesõidu tundi (miinimum).

A-kategooria sõiduvarustus – mõistlik või mõttetu?

Kehtiva liiklusseaduse § 30 lg 4 kohaselt peab sõitja mootorrattaga ja mopeediga sõitmisel kandma kinnirihmatud motokiivrit.  Samuti on seadusandja hoolitsenud kaassõitja eest § 33 lg 2 p 10 näol, mille kohaselt on juht kohustatud mitte sõidutama sõitjat, kes pole kinnirihmatud motokiivri nõuet täitnud. Seega on motokiiver ainus kohustuslik turvaese, mida mootorratturilt on kehtivale liiklusseadusele tuginedes võimalik nõuda.

Oluliselt paremini on turvatud motoõpilased: majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.06.2011. aasta määruse nr 60: “Mootorsõidukijuhi ettevalmistamise tingimused ja kord” § 36 lg 2 kohaselt peab õpilane õppesõidul kasutama nõuetele vastavat sobiva suurusega motokiivrit, motosaapaid või muid kinnised hüppeliigese kaitsega saapaid, motokindad ja vähemalt põlve-, õla- ning küünarliigesekaitsmed.
Samalaadne nõue kehtib sõidueksamil, mille eduka sooritamise järel A-kategooria juhtimisõiguse omandanu võib aga edaspidi liikluses osaleda motokiivri ja rannarõivastega. Tundub vabastav?

Siiski oleks mõistlik küsida, mis põhjusel ja mille eest soovitakse motoõpilasi eeltoodud varustusekogumiga kaitsta? Kelle huvides on kehtestatud selline nõue ning kuidas on see põhjendatud?
Tuleb mõista, et mootorrattur on vähemkaitsud liikleja.  Iga ohuolukord kätkeb A-kategooria mootorsõidukijuhile oluliselt suuremat kehavigastuste riski. Ka kerge kokkupõrge kaasliiklejaga lõpeb mootorratturile enamikel juhtudel kukkumisega. Olukorras, kus kaks autojuhti täidaksid vaid liiklusõnnetuse blanketi ja suunduksid osavat värvikriimustuste kõrvaldajat otsima, sõltub mootorratturi turvavarustusest, kas üldse või kui kauaks tuleb ravirežiimile suunduda. Teksaseid kandva inimese nahk kulub tsiklilt kukkudes väga kiiresti, eriti kaua ei suuda libiseval pinnasel vastu pidada ka peopesad. Kiiver on sellises olukorras kahtlemata omal kohal, kuid inimese kehal on ka palju muid piirkondi, mida kaitsa – lisaks vaieldamatult olulisele peakumerusele.

Mootorratturina tuleb endalt küsida, kui hästi olen ma valmistunud libisemiseks asfaldil? Linnakiirusel? Maanteekiirusel? Arusaadavalt ei õnnestu õnnetuse hetkel enam riideid vahetada. Seega oleks mõistlik teha maksimaalne, et kaitsa enda keha kukkumiste eest. Kui autode puhul on müügiargumentideks turvapatjade arv, turvatalade paigutus, turvavööde eelpingutus jm, siis mootorrattur peab siinkohal oskama hinnata motosaapaid, kaitsmeid, kindaid, spetsiaalmaterialist valmistatud motopükse ja sõidujopesid. Mõistlik on võtta enda jaoks aega sellesse teemasse süveneda ning soetada lisaks motokiivrile ka korralik sõiduvarustus. Meie koolitusel saate selle teema kohta kindlasti põhjalikku infot, samuti on kogu sõiduvarustus meil Teie jaoks sõiduõppe ajaks olemas.

Võta meiega ühendust telefon: +372 5306 0739
e-mail: info@load.ee