Sageli soovitakse teada saada, kui kiiresti on tsiklikursus võimalik läbida. On inimlikult mõistetav, et iga osaleja sooviks võimalikult kiiresti nn tsikliload rahakoti vahele panna. Sõltumata asjaolust, kas inimene on varasemalt veidi tsiklitega kokku puutunud või üldse mitte, võib sõidueksamil ilmnevad vead lugeda ikka samadeks ja korduvateks põhivigadeks.
Toon järgnevalt esile mõned levinumaid vead:
- Postipuude ümberpõikel 30 km/h. Probleemiks on vähese kogemuse ning eksaminärvi koosmõju. Kursuslasel tuleks anda endale aega kõikide platsiharjutuste omandamiseks ning ka kinnistamiseks. Esimese õnnestunud katse puhul sõidutunnis ei saa väita, et harjutus on selge. Nimetatud harjutus eeldab väga head kinnistunud sõidutehnikat. Märksõnaks vastupööramine ehk counter steering. Postipuude lõpetab sõidueksami kahjuks negatiivse tulemusega.
- Eksimine vasakpöördel paiknemisel ühesuunalisel teel. Probleemiks on taas vähese sõidukogemuse ning eksaminärvi koosmõju. Kuigi enamikul kursuslastest on olemas b-kategooria juhiluba, nõuab mootorratta juhtimine tähelepanu sootuks uutele ja harjumatutele asjadele. Edukas eksamisooritus eeldab suutlikkust kasutada mootorratast vilunult – mõtlemata pingsalt, kuidas lülituvad käigud, kumbas käes on sidur, kus on suunatule lüliti jne. Vähekogenud mootorrattajuht ei suuda liiklust jälgida – kogu tähelepanu kuulub mootorrattale kui harjumatule ja uudsele sõiduvahendile.
- Eksimine nn “parema käe reegli” suhtes. Põhjuseks ülaltoodud probleemid mootorratta juhtimisel ning sisseharjunud maneerid b-kategooria kogemustest. Paljud autojuhiloa omanikud peavad taasomandama mitmed tavaliikluse põhitõed – alustades piirkiiruse järgimisest ja teel paiknemisest kuni elementaarse sõiduohutuse säilitamiseni.
- Eksimine paiknemisega ringristmikel ning ohuolukorra põhjustamine ringilt väljumisel. Põhjused jäävad ülaltooduga samaks.
- Eksimine sõidukiiruse valikul kiirendus- ja aeglustusrajal, ebaõige ümberreastumine kiirendusrajalt lahkumisel. Põhjuseks on asjaolu, et suur osa mootorsõidukijuhte ei kasuta kiirendus- ja aeglustusrada õigesti ning see oskus tuleb motokoolis uuesti omandada.
Inimesed omandavad uusi oskusi erineva kiirusega. Mootorratta juhtimine ei hõlma üksnes teoreetilisi teadmisi. Omandada tuleb mitmeid füüsilisi oskusi, mis peavad kujunema automatismideks. Sageli tuleb ümberharjutada mõni inimesele loomulik refleks. See kõik nõuab praktikat ja aega. Printsiibis võib inimene juba mõista, kuidas mootorrattast juhtida kuid üksnes üldisest arusaamast on vähe. Mootorratta juhtimise vältel realiseeritakse väljaõppel omandatud oskused ja automatismid. Ebapiisav koolitus ei võimalda inimesel omandada tsiklisadulas toimimiseks piisavat võimekust. Puudulik ettevalmistus ei ole sellesse panustatud aega ja energiat väärt. Otsus omandata tsikliluba eeldab otsust omandada oskused ning otsust tõsiseltvõetavaks väljaõppeks.
